Eesti ja Tšehhi

17.11.2011

Eesti ja Tšehhi suhted on olnud läbi ajaloo head ning viimaste aastate koostöö tihe.

Vahetult Eesti iseseisvumise järel kattis Tšehhoslovakkiat Eesti Vabariigi Berliini saatkond, seejärel Varssavi saatkond. Esimeseks alaliselt Prahas resideerivaks diplomaadiks sai 1934.aasta jaanuaris ajutine asjur Philip Kaljot. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimise tõttu katkenud diplomaatilised suhted taastati Eesti ja Tšehhoslovakkia vahel 9. septembril 1991. 1. jaanuaril 1993. kandusid diplomaatilised suhted automaatselt üle Tšehhoslovakkia järglasriikidele.

Taasiseseisvunud Eesti suursaatkond alustas Prahas tööd 1997. aasta augustis ajutise asjuri Riho Laanemäe juhtimisel. Eesti esimesteks suursaadikuteks Tšehhi Vabariigis olid Toivo Tasa ning Mart Laanemäe - resideerides Viinis. Esimene Prahas resideeriv suursaadik Eve-Külli Kala esindas Eestit aastatel 2002-2006, seejärel, 2010. aasta juulini oli suursaadikuks Tšehhi Vabariigis Mati Vaarmann. 17. septembril 2010 andis president Václav Klausile volikirjad üle suursaadik Lembit Uibo.

Eesti aukonsul Brnos on alates 4. juunist 2010 Vladimír Bulinský (konsulaarpiirkonnaga Lõuna-Moraavia ja Zlini maakonnad).

Tšehhoslovakkia konsulaat Tallinnas alustas tegevust 1921. aastal, alates 1928. aastast tegutses Tallinnas saatkond. Tallinnas oli ametis ajutine asjur, suursaadik oli akrediteeritud Varssavist. Tšehhi suursaatkond Tallinnas avati 15. mail 2000. Esimese alaliselt Tallinnas resideeriva suursaadikuna esindas Tšehhi Vabariiki Eestis Vladislav Labudek, kelle mantlipärijaks sai 2004. aastal suursaadik Miloš Lexa. Alates 21. juulist 2008 on Tšehhi suursaadikuks Eestis Alexandr Langer. Tšehhi kaitseatašee kolonel Zdeněk Kubíček resideerib Vilniuses.

Visiidid

Parlamentide vahelistes suhetes on aktiivsem olnud Tšehhi. 2006. aasta septembris külastas Eestit Tšehhi Senati keskkonnakomisjoni delegatsioon ning 2007. aasta septembris Senati esimees Přemysl Sobotka. Tšehhi Senati põhiseaduskomisjoni delegatsioon külastas Eestit 2009. aasta juunis ning Senati andmekaitse delegatsioon novembris. 2010. aasta märtsis külastas Eestit Tšehhi parlamendi ELi asjade komisjoni delegatsioon.

Riigikogus on moodustatud Eesti-Tšehhi parlamendirühm, mille esimees on Tõnis Kõiv.  Tšehhi Saadikutekojas loodi pärast 2010. aasta parlamendivalimisi Balti riikide sõprusrühm, mille esimees on Radim Jirout.

2010. aasta märtsis kohtus peaminister Andrus Ansip Tšehhi peaministri Jan Fischeriga. Tšehhi välisminister Jan Kohout koos 10-liikmelise delegatsiooniga osales 2010. a. aprillis Tallinnas toimunud NATO välisministrite kohtumisel. Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk külastas Tšehhit 3.-4. juunil 2010, mil toimusid konsultatsioonid ning avati Eesti aukonsulaat Brnos.

2010. aasta novembris viibis Eestis visiidil Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg, külastades nii Tartut kui Tallinna.
Lisaks kõrgetasemelistele visiitidele peetakse välisministeeriumidevahelisi konsultatsioone.
Tšehhi on Eestile ka tähtis kaitsekoostööpartner. Tšehhi lennukid osalesid 2009. aastal Balti riikide õhuturbemissioonil ning Tšehhi parlament on heaks kiitnud Tšehhi osalemise Baltimaade õhuturbes ka 2012. aastal.

Suhete lepinguline baas

• Kokkulepe viisakohustuse kaotamisest (jõustus 12.12.93)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 26.05.95)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 18.07.95)
• Kokkulepe rahvusvahelise reisijate- ja autokaubaveo kohta (jõustus 03.07.00)
• Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 19.11.03)
• Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 22.11.03)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2010. aastal tõusis Tšehhi Eesti kaubanduspartnerite pingereas 20-ndale kohale. Käive 156,3 miljonit eurot – 0,9% kogu Eesti kaubavahetusest. Eksport 51,4 mln eurot, import 104,9 mln eurot, saldo – (miinus) 53,4 mln eurot.

Peamisteks ekspordiartikliteks on metallid ja metalltooted, masinad ja mehaanilised seadmed, puit ja puittooted ning tekstiil ja tekstiilitooted.

Tugevate tööstustraditsioonidega Tšehhi imordist moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja kummitooteid ning metalli ja metalltooteid.

Arvestatavaks ja märgilise tähtsusega tagasilöögiks kahe riigi vahelistes majandussuhetes oli Baltika Grupi lahkumine Tšehhi turult 2009. aasta oktoobris, mil suleti rõivapoed Prahas ja Ostravas.

INVESTEERINGUD

Vastastikuste otseinvesteeringute maht on endiselt tagasihoidlik. Eesti Panga andmetel oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Tšehhi Vabariigis 2010. aastal 0,7 mln eurot. Põhiliselt on investeeritud hulgi- ja jaekaubandusse, veondus- ja laondus ning info ja side sektorisse ning kinnisvaraalasesse tegevusse.

Tšehhi investeeringute maht Eestis on kasvanud jõudsalt, moodustades 2010. aastal 5,1 mln eurot. Põhiliselt on investeeritud veondus- ja laondussektorisse, hulgi- ja jaekaubandusse, ning info ja side sektorisse.

Äriregistri andmetel tegutses seisuga 01.04.2010 Eestis 21 Tšehhi osalusega ettevõtet.

TURISM

Läbi aegade on eesti turistide seas valitsenud elav huvi Tšehhi Vabariigi vastu, enim  käiakse Prahas, Karlový Varys ja Karlštejnis. Suurenenud on ka tšehhi turistide huvi põhjamaise Eesti vastu.

Tšehhit külastab aastas kuni 20 000 eesti turisti, tšehhi turiste käib Eestis aastas kuni 6000. Endiselt oleks aktuaalne Eesti turismifirmade osalemine Tšehhi turismimessidel, sest ainuüksi lennuühendus Tallinna ja Praha vahel (avati 2003. a.) ei ole olnud piisav Eestisse suunduvate tšehhi turistide arvu märgatavaks suurendamiseks.

Kultuurisuhted

MUUSIKA

Eesti muusikat on esitatud ja Eesti muusikud on esinenud Tšehhis viimastel aastatel päris sagedasti.
Nimekal Praha Kevade festivalil esines 2006 aasta kevadel ansambel "Hortus Musicus". Samal suvel said huvilised Praha Salvatori kirikus kuulata džässpianist Tõnu Naissood ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames setude rahvamuusikaansamblit "Kuldatsäuk". Prahas toimunud koorifestivalil oli osalejate seas Virumaa Noorteorkester. 2006. aasta sügisel toimunud Hradec Kralove muusikafoorumi lõppkontsert kandis pealkirja „Estonsky hlas pokoje” - see on tõlgitav kui Eesti rahu hääl või kui Eesti vaikuse hääl. Tšehhi kammerkoori ja Kühni segakoori kandsid ette Arvo Pärdi teose „Te Deum” ja Erkki-Sven Tüüri „ Reekviemi”. Detsembris oli kahe sümfooniakontserdi külalisdirigendiks Jüri Alperten.

2007. aastal korraldati Eesti saatkonna kaasabil kolme koori – Saaremaa Meeskoori, Viimsi Segakoori ning Estonia Seltsi Segakoori kontserdid Prahas, Česky Krumlovis, Karlovy Varys ning Jihlavas. Klassikalise muusika poole pealt on Tšehhis endiselt hinnas Arvo Pärt - tema "Spiegel im Spiegel" pälvis Tšehhi autorikaitse ühingu aastaauhinna enimesitatud välismaisele klassikateosele.
Aasta 2008 tõi Eestile Tšehhimaa pinnalt mitmeid väärikaid auhindu. Märtsis pärjati Olomouci vaimuliku muusika konkursil kuldmedaliga gregoriaani kategoorias Püha Miikaeli poistekoor Kadri Hundi juhtimisel. Juunis naasis kuldmedali ja maksimaalse punktisummaga Olomouci rahvusvaheliselt koorifestivalilt ETV Mudilaskoor. EV 90 juubeliaastat tähistas Eesti saatkond Prahas samuti muusikaliselt - kontserdiga „Crossover Organ & Overdrive Guitar”, kus esinejateks oli tuntud trio Jüri Leiten, Andres Uibo ja Ain Varts.

26. aprillil 2009 toimus Prahas Eesti pianisti Peep Lassmanni ja Läti päritolu USA tšellisti Josef Feigelsoni kontsert, mis oli pühendatud helilooja Felix Mendelsson-Bartholdy 200. sünniaastapäevale.

16. juunil 2010 toimus Praha Petlemma kabelis Uus Tallinna Trio kontsert „Kahe peegli vahel”, mis oli pühendatud suuresti Arvo Pärdi muusikale. 3. septembril 2010 võisid Ostrava muusikahuvilised nautida Ostrava kultuurimajas Vene helilooja Galina Ustvolskaja 1. sümfooniat, mille esitas Ostrava Filharmoonia dirigent Petr Kotiku juhatamisel ning milles esinesid solistidena Estonia poistekoori sopranid Heldur Harry Põlda ja Voldemar Kauts.

Huvi Eesti muusika vastu näitab ka see, et septembris 2010 nägi trükivalgust Tšehhi muusikaajakirja “His Voice” Eesti muusikale pühendatud erinumber.

KUNST

2005. aasta 30. aprillil avati Egon Schiele kunstimuuseumis Eesti kõigi aegade suurim Pallase koolkonna maalide näitus ning päev hiljem, 1. mail rahvusvahelise tarbekunsti näituse raames Český Krumlovi lossi Václavi keldrites ka Merike Hallik - Õkva personaalnäitus. Iga-aastase näitusmessi "Art and Interior" raames jõudis 2006. aastal Prahasse Eesti Arhitektide Liidu näitus "Eramu 2002-2006".

Praha Linnagaleriis oli 2. oktoobrist 2009 kuni 10. jaanuarini 2010 avatud näitus „Crossing Frontiers”, kus teiste seas olid esindatud ka eesti kunstniku Ene-Liis Semperi tööd.

17. augustist 16. septembrini oli Praha Linnaraamatukogu lasteosakonnas avatud Ilon Wiklandi joonistuste näitus. Näituse avas Ilon Wikland ise.

Tšehhi kultuuri tutvustamisel Eestis võis 2008. aastal märgata Tšehhi saatkonna aktiviseerumist: jaanuaris korraldas Tšehhi saatkond Tallinnas näituse „Vaclav Havel Euroopas”, veebruaris - näituse 1968. aasta sündmuste kohta Prahas ning aprillis - näituse „Juudid Tšehhis ja Moraavia

TEATER, KINO, TANTS

2001. aastal esilinastus eesti ja tšehhi kineastide koostöös valminud mängufilm "Karu süda". Filmi režissööri Arvo Ihot seob Tšehhiga ka asjaolu, et tema lavastatud "Vaatleja" pälvis 1989. aastal nimekal Karlový Vary filmifestivalil debüüdiauhinna.

2003. aasta juulis toimunud Karlový Vary 38. Rahvusvaheline Filmifestival oli Eesti jaoks erakordne. Esimest korda festivali ajaloos oli vaatajaskonnal võimalik tutvuda Eesti filmide retrospektiiviga. Eesti filmidest olid esindatud Kaljo Kiisa "Hullumeelsus", Arvo Iho "Vaatleja", Mati Põldre "Need vanad armastuskirjad", Grigori Kromanovi "Viimne reliikvia", Aare Tilga "Tule tagasi, Lumumba" ja Sulev Keeduse "Georgica". Eesti filmid läksid täissaalidele ning said väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Tartu Tudengiteater astus 2006. aastal üles sõltumatuste- ja amatöörteatrite festivalil "Apostrof".

2007. aastal oli Eesti traditsiooniliselt esindatud ka Euroopa Filmipäevadel, sel korral siis Peeter Urbla mängufilmiga „Stiilipidu”. Animafilmide sõbrad said Priit Pärna animafilme nautida rahvusvahelisel animafilmide festivalil Anifest Třebonis, kus Pärn oli ise žürii liikmena ka kohal. Puudust polnud ka Eesti noorema põlvkonna töödest - Mihkel Ulki lühimängufilm „Südameasjad” valiti Karlovy Vary rahvusvahelise tudengifilmifestivali Fresh Film Fest Kesk- ja Ida-Euroopa filmide võistlusprogrammi.
Ilmar Raagi lavastatud film “Klass” võitis 2007. aasta juulis toimunud Karlovy Vary 42. rahvusvahelisel filmifestivalil kaks auhinda: võistlusprogrammi “East of the West” žürii eripreemia Special mention ja Europa Cinemas Label peaauhinna.

2008.a saatis eesti filmikunsti taas edu. Kadri Kõusaare mängufilm "Magnus" võitis Tšehhi suurima ja ühe prestiižikaima rahvusvahelise filmifestivali Febiofest peaauhinna. Festivali üks fookustest oli just sel aastal uuemal eesti filmil.

2009. aastal oli eesti filmikunst esindatud 16.-30. aprillini toimuvatel Euroopa Filmipäevadel Rene Vilbre mängufilmiga „Mina olin siin”. Jaak Kilmi film „Disko ja tuumasõda” võitis Jihlava dokumentaalfilmide festivalil oktoobris 2009 parima täispika dokumentaalfilmi auhinna „Silver Eye”.
21. novembril 2009 jõudis Tšehhi teatripubliku ette üle kahekümneaastase pausi eesti näidend - Jaan Tätte “Ristumine peateega”, mis kohaliku publiku jaoks kandis alapealkirja „Kuldkalakese lugu Eesti moodi”. Etendus läks täissaalidele ning sai väga hea vastuvõtu osaliseks.

2010 aasta 21. oktoobril esietendus aga Příbrami Dvořáki nimelises teatris Jaan Tätte “Palju õnne argipäevaks!”, mille lavastas Lida Engelová.

KIRJANDUS

Eesti keelde on tõlgitud palju ühe kuulsaima tšehhi kirjaniku Milan Kundera romaane. Ka Jaroslav Hašeki kangelase vahva sõdur Švejki lood püsivad kindlalt Eesti raamatusõprade lemmikute hulgas ning olid omal ajal lõbusaks märgiks vastupanust totalitaarsele režiimile. Samuti teavad paljud eestlased hästi Božena Nemčová, Karel Čapeki ja Václav Haveli loomingut, kelle eestindamisel on suure töö teinud Leo Metsar ja Küllike Tohver. Leo Metsar’ile anti tunnustusena tema panuse eest Eesti ja Tšehhi kultuurisuhete arendamisse 19.06 2007 üle Tšehhi Vabariigi autasu „Gratias Agit”. Tervele eestlaste põlvkonnale on kindlasti lapsepõlvest tuttav ka Václav Čtvrteki vahva röövel Rumcajs.

Kahjuks ei ole Eesti-Tšehhi kirjandussuhted, mille kohta 15-20 aasta eest kasutati koguni sõna "buum", nõnda aktiivsed kui mõne aja eest. Tugeva hoobi andis neile ka kirjaniku, kirjandusteadlase ning suure estofiili, Maarjamaa Risti kavaleri Vladimir Macura surm 1999. aastal. Macura vahendusel said tšehhi lugejale tema emakeeles kättesaadavaks Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Mati Undi ja mitme teisegi eesti kirjaniku teosed.

2010. aastal nägi ilmavalgust Sofi Oksaneni „Puhastuse” tšehhikeelne tõlge, mistõttu on kirjanik ning kõnealune teos ühes seal kajastatud problemaatikaga leidnud Tšehhi ajakirjanduses võrdlemisi ulatuslikku kajastust.

2004. aasta alguses ilmus kirjastuselt LIBRI tšehhikeelne Balti kirjanike leksikon, mille Eesti osa pani kokku eesti kirjandust palju vahendanud ning selle eest ka Maarjamaa Risti III klassi ordeniga autasustatud Nadežda Slabihoudová. Neli aastat hiljem – aastal 2008 anti Eesti saatkonna toetusel välja Balti kirjanike leksikoni täiendatud ja parandatud kordustrükk.

Omaette peatükk kahe riigi kultuurisuhetes seondub Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis 1974. a. loodud Läänemere Liidu tegevusega, mis ametlikult ENSVga kultuurisuhete arendamise sildi all lõi sidemed Eesti ja Tšehhoslovakkia dissidentide vahel.

Tšehhi estofiile ja kohalikku eestlaskonda ühendab 1991 aastal asutatud Tšehhi – Eesti Klubi. Püsivalt Tšehhis viibivate eestlaste arvuks on erinevatel hinnangutel umbes 40 inimest.