Česky
Eesti
English
Eesti ja Tšehhi »

Eesti ja Tšehhi

25.03.2009

Eesti ja Tšehhimaa suhted on olnud läbi ajaloo head ning koostöö viimaste aastate jooksul tihenenud. Senine koostöö kogemus on loonud head tingimused suhtlemiseks ka uues raamistikus, koostööpartneritena nii ELis kui NATOs.

Vahetult Eesti iseseisvumise järel kattis Tšehhoslovakkiat EV Berliini saatkond, seejärel Varssavi saatkond. Esimeseks alaliselt Prahas resideerivaks diplomaadiks sai 1934.a. jaanuaris ajutine asjur Philip Kaljot. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist katkenud diplomaatilised suhted Eesti ja Tšehhoslovakkia vahel taastati 9. septembril 1991. 1. jaanuaril 1993. kandusid diplomaatilised suhted automaatselt üle Tšehhoslovakkia järglasriikidele.

Taasiseseisvunud Eesti suursaatkond alustas Prahas tööd 1997. a. augustis ajutise asjuri Riho Laanemäe juhtimisel. Eesti esimesteks suursaadikuteks Tšehhi Vabariigis olid Toivo Tasa ning Mart Laanemäe - mõlemad resideerimisega Viinis. Esimene Prahas resideeriv suursaadik Eve-Külli Kala esindas Eestit aastatel 2002-2006. Alates 2006. a. oktoobrist on Eesti suursaadik Tšehhi Vabariigis Mati Vaarmann. Alates 2008. suvest on Eesti kaitseatašee Tšehhis kolonelleitnant Kristjan Moora, kes resideerib Berliinis.

Tšehhoslovakkia konsulaat Tallinnas alustas tegevust 1921. a., alates 1928. a. tegutses siin saatkond. Tallinnas oli ametis ajutine asjur, suursaadik oli akrediteeritud Varssavist. Tšehhi suursaatkond Tallinnas avati 15. mail 2000. Maist 2000 kuni augustini 2004 esindas Tšehhi Vabariiki esimene alaliselt Tallinnas resideeriv suursaadik Vladislav Labudek, kelle mantlipärijaks sai suursaadik Miloš Lexa (2004-2008). Alates 21.07.2008 on Tšehhi suursaadikuks Eestis Alexandr Langer. Tšehhi kaitseatašee kolonel Libor Straka resideerib Vilniuses.

Alates 1999. a. maist on Tšehhi aukonsuliks Eestis Küllike Tohver.

Olulisemad visiidid

Eestisse
veebruar 1998Senati esimees Petr Pithart
oktoober 1999välisminister Jan Kavan
jaanuar 2001peaminister Miloš Zeman
juuni 2003välisminister Cyril Svoboda
jaanuar 2004kaitseminister Miroslav Kostelka
september 2004Saadikutekoja esimees Lubomír Zaorálek
mai 2006president Václav Klaus
september 2007Senati esimehe Premysl Sobotka ametlik visiit
mai 2008peaminister Mirek Topolaneki ametlik visiit
november 2008kaitseminister Vlasta Parkanova

Tšehhimaale
aprill 1998välisminister Toomas Hendrik Ilves
mai - juuni 2000president Lennart Meri riigivisiit, visiidil osalesid majandusminister Mihkel Pärnoja ja kaitseminister Jüri Luik
mai 2001välisminister Toomas Hendrik Ilves
aprill 2002Riigikogu esimees Toomas Savi
mai 2002president Arnold Rüütel
oktoober 2002välisminister Kristiina Ojuland
november 2002peaminister Siim Kallas ning välisminister Kristiina Ojuland
mai 2003kultuuriminister Urmas Paet
oktoober 2003peaminister Juhan Parts
juuni 2005välisminister Urmas Paet
juuni 2007president Toomas Hendrik Ilves, töövisiit
august 2007peaminister Andrus Ansip, autasu vastuvõtmine
märts 2008peaminister Andrus Ansip
mai 2008peaminister Andrus Ansip
september 2008Riigikogu esimees Ene Ergma

Parlamentide vahelistes suhetes on aktiivsem olnud Tšehhi. 2006 septembris külastas Eestit Senati keskkonnakomisjoni delegatsioon (juhtis Senati aseesimees P. Smutny) ning 2007. septembris - ametliku visiidiga Tšehhi Senati esimees P. Sobotka.

Riigikogu XI koosseisus taasmoodustati 5-liikmeline Eesti-Tšehhi parlamendirühm, mille esimeheks on Mai Treial. Ka Tšehhi parlamendi Saadikutekojas taasmoodustati 2007. aasta märtsis 7-liikmeline Tšehhi-Balti parlamentidevaheline sõprusgrupp, milles esimeheks sai teistkordelt Hana Šediva.

2007 aasta juunis osales president Toomas Hendrik Ilves sõnavõtuga Prahas toimunud julgeolekualasel konverentsil teemal „Democracy and Security: Core Values and Sound Policies”. Töövisiidi raames toimus kahepoolne kohtumine Tšehhi presidendi V. Klausiga. 2007. augustis viibis peaminister Andrus Ansip Prahas USA fondi „The Fund of American Studies” autasu „2007 Vašek and Anna Maria Polak Award” suuruses 5000 USD üleandmistseremoonial (autasu antakse Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhtidele nende panuse eest demokraatia ja majandusreformide edendamisel). Nimetada võiks siinkohal ka Mart Laari visiiti Prahasse 2007. veebruaris, võtmaks vastu Liberalni Institut’i mainekat aasta-auhinda.

2008. aasta märtsis kohtusid Prahas peaministrid A.Ansip ja M.Topolanek. Kohtumisel tõdeti, et Eesti ja Tšehhi kahepoolsed suhted on väga head – riikide vahel probleeme pole, on ainult ühised seisukohad ja –huvid. 2008. mais väisas Eestit omakorda ametliku visiidi raames Tšehhi peaminister M.Topolanek koos äridelegatsiooniga (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldas sel puhul äriseminari). Tuginedes Eesti ja Tšehhi vahelistele headele suhetele, palus Tšehhi Eestilt maikuus abi Raadio Vaba Euroopa (Radio Free Europe, RFE) küberturvalisuse suurendamiseks seoses RFE Valgevene ja Kasahstani toimetuste kodulehekülgede sattumisega tõsiste küberrünnakute alla. 14.mail 2008 kirjutasid Eesti ja Tšehhi koos Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Taani, Hollandi, Poola, Rootsi ja Sloveeniaga alla deklaratsioonile koostööst ärikeskkonna parandamisel. 22. mail 2008. toimus Euroopa tuumaenergeetika foorumi raames Visegradi ja Balti riikide peaministrite kohtumine Prahas, kus Eesti poolt osales peaminister A.Ansip.

26.-27. septembril 2008 osales Riigikogu esimees E. Ergma Prahas toimunud Kesk-Euroopa riikide parlamentide esimeeste kohtumisel.
2008. aasta oktoobris-novembris toimusid välisministeeriumide-vahelised julgeolekupoliitilised-, poliitilised- ja Euroopa Liidu teemalised konsultatsioonid. Välisminister U. Paet kohtus Tšehhi kolleegi K. Schwarzenberg’iga 4.-5. detsembril 2008 Helsingis toimunud OSCE välisministrite aastakohtumisel.

2009. aasta esimesel poolaastal on sagenenud kohtumised tšehhi kolleegidega seoses Tšehhi EL-eesistumisega. Jaanuaris kohtusid EL-liikmesriikide poliitikadirektorid ja julgeolekupoliitika-direktorid, märtsis - kaitseministrid, põllumajandus- ja regionaalministrid, aprillis kohtuvad siseministrid, mais – haridusministrid ja juunis - keskkonnaministrid. PM Ansip kohtub seejuures oma ametivenna PM M. Topolanekiga vähemalt kolmel korral – 4. aprillil, 7. mail ja 28.-29. mail.

Suhete lepinguline baas

  • Kokkulepe viisakohustuse kaotamisest (jõustus 12.12.93)
  • Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 26.05.95)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 18.07.95)
  • Kokkulepe rahvusvahelise reisijate- ja autokaubaveo kohta (jõustus 03.07.00)
  • Kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 19.11.03)
  • Salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 22.11.03)

Majandussuhted

Kaubavahetus

Jälgides Eesti-Tšehhi kaubavahetuse dünaamikat perioodil 1995-2008, tuleb tõdeda, et Tšehhi Vabariik on olnud Eesti väliskaubanduspartnerina stabiilselt esimese kolmekümne hulgas.

2008. aastal tõusis Tšehhi Eestile pingereas 20-ndaks kaubanduspartneriks. Lisaks toimus kahepoolsete majandussuhete areng erinevalt varasematest aastatest positiivse nihkega Eestile. Nii kasvas väliskaubanduse maht ka Eesti ekspordi kasvu arvelt. 2008. aastal eksporditi Eestis kaupu Tšehhi Vabariiki 731 miljoni krooni väärtuses ning Tšehhi Vabariigist Eestisse 2 104 miljoni krooni eest (kasv 18,5%), kaubavahetuse käive moodustas 2 835 miljonit krooni, saldo -1 372 miljonit krooni. Tugevate tööstuslike traditsioonidega Tšehhi ekspordist moodustavad endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid.

Eesti – Tšehhi kaubandussuhete maht ja struktuur sõltuvad eeskätt Eesti ekspordipotentsiaalist ja ettevõtjate huvist Tšehhi turu vastu. Viimane jääb paraku Eesti lähiturgude sfäärist välja. Võib arvata, et Eesti ekspordi kasvu soodustas kõrvuti muude teguritega ka Tšehhi krooni kallinemine euro suhtes (maksimaalne kasv aasta jooksul 17%) 2008. a. teises ja kolmandas kvartalis.
Alanud majanduskriis näib olevat üheks kannustavaks teguriks uute sidemete loomisel ja seda mõlemal poolel. Selles osas oli sümptomaatiliseks Lõuna-Moraavia ettevõtjate delegatsiooni visiit Eestisse.

Investeeringud

Eesti Panga andmetel oli 2008. aastal Eesti otseinvesteeringute positsioon Tšehhi Vabariigis 29,3 miljonit krooni (2007. a. 2,6 miljonit). Eesti ettevõtetest on nähtavamalt hõlvamas Tšehhi turgu Baltika Grupp, kes avas oma teise rõivapoe Tšehhimaal, seekord Ostravas.
Tšehhi investeeringute senine olematu maht Eestis kasvas mullu samuti jõudsalt ja moodustas seisuga 30.09.08 kokku 35,26 miljonit krooni. Ettevõtete registri andmeil tegutses 2009. veebruaris Eestis 24 Tšehhi firmat.

TURISM

Läbi aegade on eesti turistide seas valitsenud elav huvi Tšehhi Vabariigi vastu, enim ollakse huvitatud Prahast, Karlový Varyst ja Karlštejnist. Märkimisväärselt on suurenenud ka Tšehhi turistide huvi põhjamaise Eesti vastu. Eesti kuvand üldisemalt on Tšehhis väga positiivne, Eestit kirjeldatakse enamasti kui põhjamaiselt kaunist riiki ning märgitakse meie IT-projekte ja õnnestumisi.

Turismi arengule mõjus soodsalt ka asjaolu, et Tšehhi rahvuslik lennukompanii ČSA avas aprillis 2003 oma müügiesinduse Tallinnas ning 29. aprillil 2003 algasid regulaarsed otselennud Tallinna ja Praha vahel. Eesti tuntusele Tšehhis on kaasa aidanud populaarsete reisiprogrammide CESTOMANIE (reisihullus) ning Na cestě (reisil) Eestit tutvustavate saadete linastumised Tšehhi televisioonis septembris 2003 ning veebruaris 2007. Sellegipoolest tuleb konstateerida, et ainuüksi hea lennuühendus Tallinna ja Praha vahel ei ole olnud piisav Eestisse suunduvate tšehhi turistide arvukuse märgatavaks suurendamiseks (majutusstatistika kohaselt külastas Tšehhit 2008. aastal 18 429 Eesti turisti, Eestit külastas samal ajal ligi 5645 Tšehhi turisti). Endiselt on aktuaalne Eesti turismifirmade osalemine Tšehhi turismimessidel.

Kultuurisuhted

MUUSIKA

Eesti muusikat on esitatud ja eesti muusikud on esinenud Tšehhimal viimastel aastatel suhteliselt sagedasti.

Nimekal Praha Kevade festivalil esines 2006 a. kevadel ansambel "Hortus Musicus". Samal suvel said huvilised Praha Salvatori kirikus kuulata džässpianist Tõnu Naissood ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames setude rahvamuusikaansamblit "Kuldatsäuk". Prahas toimunud koorifestivalil oli osalejate seas Virumaa Noorteorkester. 2006. aasta sügisel toimunud Hradec Kralove muusikafoorumi lõppkontsert kandis pealkirja „Estonsky hlas pokoje” - see on tõlgitav kui Eesti rahu hääl või kui Eesti vaikuse hääl. Tšehhi kammerkoori ja Kühni segakoori poolt kanti ette Arvo Pärdi „Te Deum” ja Erkki-Sven Tüüri „ Reekviem”. Detsembris oli kahe sümfooniakontserdi külalisdirigendiks Jüri Alperten.

2007. aastal Eesti saatkonna kaasabil korraldati kolme koori – Saaremaa Meeskoori, Viimsi Segakoori ning Estonia Seltsi Segakoori kontserdid Prahas, Česky Krumlovis, Karlovy Varys ning Jihlavas. Klassikalise muusika poole pealt on Tšehhis endiselt hinnas Arvo Pärt - tema Spiegel pälvis Tšehhi autorikaitse ühingu aastaauhinna enimesitatud välismaisele klassikateosele.

Aasta 2008 tõi Eestile Tšehhimaa pinnalt mitmeid ilusaid auhindu. Märtsis pärjati Olomouci vaimuliku muusika konkursil kuldmedaliga gregoriaani kategoorias Püha Miikaeli poistekoor Kadri Hundi juhtimisel. Juunis naasis kuldmedali ja maksimaalse punktisummaga Olomouci rahvusvaheliselt koorifestivalilt koju ETV Mudilaskoor. EV 90 juubeliaastat tähistas Eesti saatkond Prahas samuti muusikaliselt - kontserdiga „Crossover Organ & Overdrive Guitar”, kus esinejateks oli tuntud trio Jüri Leiten, Andres Uibo ja Ain Varts.

KUNST

2005. a. 30. aprillil avati Egon Schiele kunstimuuseumis Eesti kõigi aegade suurim Pallase koolkonna maalide näitus ning päev hiljem, 1. mail 2005 avati rahvusvahelise tarbekunsti näituse raames Český Krumlovi lossi Václavi keldrites ka Merike Hallik - Õkva personaalnäitus. Iga-aastase näitusmessi "Art and Interior" raames jõudis 2006. aastal Prahasse Eesti Arhitektide Liidu näitus "Eramu 2002-2006".

Tšehhi kultuuri tutvustamisel Eestis on 2008. aastal märgata Tšehhi saatkonna aktiviseerunud tegevust: jaanuaris korraldas Tšehhi saatkond Tallinnas näituse „Vaclav Havel Euroopas”, veebruaris - näituse 1968. aasta sündmuste kohta Prahas ning aprillis - näituse „Juudid Tšehhis ja Moraavias”.

TEATER, KINO, TANTS

Viimaste aastate Eesti-Tšehhi koostööprojektidest rääkides tuleb kindlasti esile tuua mängufilmi "Karu süda", mis valmis eesti ja tšehhi kineastide koostöös. "Karu südame" režissööri Arvo Ihot seob Tšehhiga ka asjaolu, et tema lavastatud "Vaatleja" pälvis 1989. a. nimekal Karlový Vary filmifestivalil debüüdiauhinna.

2003. a. juulis toimunud Karlový Vary 38. Rahvusvaheline Filmifestival oli Eesti jaoks erakordne. Esimest korda festivali ajaloos oli vaatajaskonnal võimalik tutvuda Eesti filmide retrospektiiviga. Eesti filmidest olid esindatud Kaljo Kiisa "Hullumeelsus", Arvo Iho "Vaatleja", Mati Põldre "Need vanad armastuskirjad", Grigori Kromanovi "Viimne reliikvia", Aare Tilga "Tule tagasi, Lumumba" ja Sulev Keeduse "Georgica". Eesti filmid läksid täissaalidele ning said väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Tartu Tudengiteater astus 2006 aastal üles sõltumatuste- ja amatöörteatrite festivalil "Apostrof".

2007. aastal oli traditsiooniliselt Eesti esindatud ka Euroopa Filmipäevadel, sel korral siis Peeter Urbla mängufilmiga „Stiilipidu”. Animafilmide sõbrad said Priit Pärna animafilme nautida rahvusvahelisel animafilmide festivalil Anifest Třebonis, kus Pärn oli ise ka žürii liikmena kohal. Puudust polnud ka Eesti noorema põlvkonna töödest - Mihkel Ulki lühimängufilm „Südameasjad” valiti Karlovy Vary rahvusvahelise tudengifilmifestivali Fresh Film Fest Kesk- ja Ida-Euroopa filmide võistlusprogrammi.

Ilmar Raagi lavastatud film “Klass” võitis 2007. a juulis toimunud Karlovy Vary 42. rahvusvahelisel filmifestivalil kaks auhinda: võistlusprogrammi “East of the West” žürii eripreemia Special mention ja Europa Cinemas Label peaauhinna.

2008.a saatis taas edu eesti filmikunsti. Kadri Kõusaare mängufilm Magnus võitis Tšehhi suurima ja ühe prestiižikaima rahvusvahelise filmifestivali Febiofest peaauhinna ning seda aastal, mil festivali üks fookustest oli uuemal eesti filmil.

KIRJANDUS

Eesti keelde on tõlgitud palju ühe kuulsaima tšehhi kirjaniku Milan Kundera romaane. Ka Jaroslav Hašeki kangelase vahva sõdur Švejki lood püsivad kindlalt Eesti raamatusõprade lemmikute hulgas ning olid omal ajal lõbusaks märgiks vastupanust totalitaarsele režiimile. Samuti teavad paljud eestlased hästi Božena Nemčová, Karel Čapeki ja Václav Haveli loomingut, kelle eestindamisel on suure töö teinud Leo Metsar ja Küllike Tohver. Leo Metsar’ile anti tunnustusena tema panuse eest Eesti ja Tšehhi kultuurisuhete arendamisel 19.06 2007 üle Tšehhi Vabariigi autasu „Gratias Agit”. Tervele eestlaste generatsioonile on kindlasti lapsepõlvest tuttav ka Václav Čtvrteki vahva röövel Rumcajs.

Kahjuks on eesti-tšehhi kirjandussuhted, mille kohta 15-20 aasta eest kasutati koguni sõna "buum", praegu suhtelises madalseisus. Tugeva hoobi andis neile ka kirjaniku, kirjandusteadlase ning suure estofiili, Maarjamaa Risti kavaleri Vladimir Macura surm 1999. a. Macura vahendusel said tšehhi lugejale tema emakeeles kättesaadavaks Jaan Krossi, Arvo Valtoni, Mati Undi ja mitme teisegi eesti kirjaniku teosed.

2004. a. alguses ilmus kirjastuselt LIBRI tšehhikeelne Balti kirjanike leksikon, mille Eesti osa pani kokku eesti kirjandust palju vahendanud ning selle eest ka Maarjamaa Risti III klassi ordeniga autasustatud Nadežda Slabihoudová. Neli aastat hiljem – aastal 2008 anti Eesti saatkonna toetusel välja Balti kirjanike leksikoni täiendatud ja parandatud kordustrükk.

MUU

Omaette peatükk kahe riigi kultuurisuhetes seondub Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis 1974. a. loodud Läänemere Liidu tegevusega, mis ametlikult ENSVga kultuurisuhete arendamise sildi all lõi sidemed Eesti ja Tšehhoslovakkia dissidentide vahel.

Tšehhi estofiile ja kohalikku eestlaskonda ühendab 1991 aastal asutatud Tšehhi – Eesti Klubi. Püsivalt Tšehhis viibivate eestlaste arvuks on erinevatel hinnangutel 20-30 inimest.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Prahas Na Kampě 1, 118 00 Praha 1, Tšehhi tel. (420) 257 011 180, e-mail: embassy.prague@estemb.cz